Suguhormoonide ABC

Suguhormoonid jagunevad laias laastus kaheks: meessuguhormoonid ehk androgeenid ning naissuguhormoonid ehk östrogeenid ning neil on kanda vägagi vastutusrikas roll.

Tegelikult toodetakse nii meeste kui ka naiste organismis mõlemat, nii mees- kui ka naissuguhormoone, kuid erinevusena on meestel ülekaalus meessuguhormoonid, ning ainult vähesel määral naissuguhormoone, naistel domineerivad vastupidiselt aga justnimelt naissuguhormoonid.

Suguhormoonid mõjutavad meist igaüht, vanusest, soost, rahvusest või nahavärvist sõltumata. Kuigi suguhormoonid on vastutavad suuresti ka seksuaalfunktsiooide eest, on neil siiski kanda ka hoopis vastutusrikkam roll kui pelgalt seksuaalfunktsioonide toetamine. Suguhormoonid mõjutavad ka paljude teiste organite tööd ning osalevad mitmetes olulistes protsessides, mõjutades sealhulgas nii ajutegevust, luude tervist, ainevahetust kui ka stressiga toimetulekut.

Naissuguhormoonid

Naissuguhormoonid moodustavad östrogeen, FSH, LH, progesteroon, pregnenoloon, testosteroon ja DHEAD ning tegelikult on meessuguhormoonid väga sarnased naiste omadega, vaid koguseliselt erinevad.

Naiste suguhormoonide tase hakkab tõusma enne puberteediiga, jõuab oma haripunkti naiste kõige viljakamas vahemikus (20-40. eluaastatel), ning seejärel hakkab hormoonide tase kehas taas langema. Hormoonide kõikuv tase mõjutab nii viljakust kui ka tupe limaskesta terviklikkust, mistõttu võib vanusega kaasnevate hormonaalsete muutuste käigus esineda naistel näiteks tupekuivust ning kuumahoogusid, meestel seevastu aga erektsioonihäireid või libido kadu. Lisaks võib naissuguhormoonide langus mõjutada insuliinitaset, aju- ja südame tervist, luude tervist ja palju muud.

Kuid mis on erinevate suguhormoonide ülesandeks?

Östrogeen
Naissuguhormoonidest tuntuim on kindlasti östrogeen. Östrogeen on ka peamiseks naissuguhormooniks ning vastutav naiste üldise seksuaaltervise ning viljakuse eest. Lisaks sellele on östrogeen vajalik aga ka paljude muude protsesside reguleerimisel, sealhulgas unetsükli- ning termoregulatsioon, seedetrakt ning kognitiivsed funktsioonid. Östrogeen on aju energia ainevahetuse jaoks ülioluline, käsitledes glükoosi transporti ajju.

Naiste puhul toodavad östrogeeni peamiselt munasarjad, mis on omakorda tihedas seoses seksuaalfunktsioonide toetamisega, sealhulgas sugutunnuste arengu, folliikulite arengu, endomeetriumi- ja rinnakoe kasvu ning kollageeni säilitamisega nii  nahas kui sidekoes. Kuna östrogeeni õlul lasub üsna suur vastutus, siis tasub kindlasti aeg-ajalt ka oma östrogeeni taset kontrollida, olemaks teadlik, kas kõik on hästi ja tasakaalus ning ennetamaks probleemide teket ning arengut.

Kuigi östrogeen on peamiselt tuntud kui naissuguhormoon, on östrogeen äärmiselt vajalik ka meeste tervise heaks. Östrogeen on vajalik tasakaalustamaks testosterooni taset mehe organismis ning vastutamaks nii luude tervise kui ka muude kehas toimuvate protsesside toetamiseks. Tervislik östrogeeni ja testosterooni suhe toetab meeste sugutungi, erektsioonivõimet ning sperma tootmist.

Östrogeen

Progesteroon
Lisaks östrogeenile on olulisel kohal ka progesteroon. Progesterooni toodetakse naise kehas nii ovulatsiooni kui ka raseduse ajal. Progesterooni retseptorid asuvad üle kogu keha. Progesteroon on põletikuvastane ning looduslik diureetikum. Progesteroon täidab elu jooksul naise kehas lugematul hulgal erinevaid funktsioone, sh on see vajalik nii ajule, südamele kui ka luudele. Lisaks on leitud, et progesteroon kaitseb ka rinnavähi eest. Progesterooni tase kehas hakkab langema peale 35. eluaastat.

Pregnenoloon
Pregnenolooni nimetatakse “kõigi hormoonide emaks” ning seda leidub nii naistel kui ka meestel. Pregnenoloon toetab närvisüsteemi, mälu ning meeleolu. Lisaks on see elutähtis ka neurotransmitterite tootmiseks. Pregnenolooni peetakse ka looduslikuks antidepressandiks oma ärevust reguleerivate omaduste tõttu.

FSH/LH
Nii FSH kui ka LH on sugunäärmeid ehk suguelundeid mõjutavad hormoonid, mida nimetatakse gonadotropiinideks. Gonadroptiinid toetavad reproduktiivsüsteemi funktsioone. FSH ja LH stimuleerivad naise kehas mitmeid olulisi protsesse, sealhulgas menstruaaltsüklit ning ovulatsiooni.

Testosteroon
Testosterooni peetakse peamiselt meessuguhormooniks, kuid väikses koguses testosterooni toodetakse ka naiste munasarjades. Koos teiste suguhormoonidega aitab testosteroon toetatada reproduktiivkudede üldist tervist, sealhulgas luutihedust, lihasmassi, südame tervist, vererakkude tootmist ning rasvade jaotumist.

DHEA
DHEA on oluline luude, lihaste ning naha tervise heaks. Lisaks mängib DHEA olulist rolli ka libiido säilitamisel, seda nii naiste kui ka meeste puhul. DHEA-d toodavad peamiselt neerupealised, kuid ka munasarjad, aju ning nahkkude.

On oluline meeles hoida, et suguhormoonid on vastutavad lisaks seksuaalfunktsioonidele ka paljude teiste vajalike protsesside eest, mistõttu tasub nende eest korralikult hoolt kanda!

Suguhormoonide tasakaalustamiseks toitu tervislikult, toeta oma seedimist, hoia stressitase kontrolli all, puhka, lõõgastu ning vajadusel testi oma hormoonide taset!

Kasutatud allikad: 

“Sex Hormones in Men and Women (Everything You Wanted To Know But Didn’t Know Whom To Ask)” drannacabeca.com