Kilpnäärme tervis on tsüklitervise oluline tegur

Kilpnääre on liblikakujuline nääre Sinu kõri piirkonnas. See toodab kilpnäärmehormooni, mis on türosiinist ja joodist koosnev valkhormoon.

Kilpnäärmehormoon on otsekui lüliti, mis stimuleerib rakkudes kalorite põletamist ning valkude tootmist. Kilpnäärmehormoon on ülimalt oluline kogu ainevahetusele, sealhulgas korras seedimise, detoksikatsiooni ja ovulatsiooni jaoks.

Kuidas on kilpnäärmehaigus seotud tsükliprobleemidega?

Kõige tavapärasem kilpnäärme funktsiooni häire on hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus, mis tekib, kui kilpnääre ei tooda piisavalt hormooni. Hüpertüreoos ehk kilpäärme ületalitlus võib samuti menstruatsiooni mõjutada, aga seda esineb harvemini.

Hüpotüreoos mõjutab tsüklit järgmiselt:

  • stimuleerib prolaktiini, mis pärsib ovulatsiooni ;
  • süvendab insuliiniresistentsust ning suurendab polütsüstiliste munasarjade sündroomi riski ;
  • kahjustab östrogeeni normaalset metabolismi ning põhjustab seega  östro geeni liiga;
  • röövib munasarja rakuenergia, mida on vaja ovulatsiooni toimumiseks ning see põhjustab anovulatsiooni ning madalat progesteroonitaset;
  • vähendab hüübimisfaktoreid ja põhjustab seetõttu tugevat veritsust.

Hüpotüreoos puudutab vähemalt ühte kümnest naisest. Sageli jääb see tähelepanuta, sest seda on keeruline tavalise vereanalüüsiga tuvastada.

Kuidas diagnoosida kilpnäärmehaigust?

Kilpnäärmehaiguse puhul määratakse tavaliselt kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) sisaldus vereseerumist. Kui Sinu kilpnääre toodab piisavalt kilpnäärmehormooni, siis annab see ajuripatsile signaali toota vähem TSH-d. Kui Sinu kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärmehormooni, siis annab see ajuripatsile signaali toota rohkem TSH-d. Seega põhjustab ebapiisav kilpnäärmehormoon vereanalüüsis kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) kõrget taset. Kõrge TSH tähendab, et Sul on kilpnäärme alatalitlus ehk hüpotüreoos.

Kilpnääret stimuleeriva hormooniga on meditsiinis tekkinud mõningane vastuolulisus.

Käib vaidlus, alates millisest näitajast peaks TSH-d kõrgeks pidama. Kehtivate juhtnööride kohaselt ei saa Sinu arst diagnoosida kilpnäärme alatalitlust, kui Sinu TSH on suurem kui 5–6 mIU/L. Teiste sõnadega seni, kuni Sinu TSH on kõrgem kui 5 mlU/L, hinnatakse Sinu kilpnäärme funktsiooni normaalseks.

15 aastat tagasi langetas American National Academy of Clinical Biochemistry TSH ülemise piirväärtuse 2,5 mlU/L ning American Association of Clinical Endocrinologists (AACE) hakkas kiirelt sedasama jälgima. Nende pakutud juhtnööride põhjal võib Sinu arst diagnoosida kilpnäärme alatalitluse, kui Sinu TSH on ainult 2,5 mlU/L. See oli reegleid muutev, sest äkitselt sai kilpnäärmehormooni ravi eesmärgil tuhandeid inimesi, kelle hormoonitase oli piiripealne. See on eriti tähtis naistele, kuna naiste viljakus ja rasestumistulemused on paremad, kui nende TSH on väiksem kui 2,5 mlU/L.

Kahjuks ei võetud uut 2,5 TSH piirväärtusi laboratooriumides ja arstide seas omaks ning enamus arste jääb tänapäeval siiani vana 5 mlU/L juurde. See tähendab, et arstidel ei ole praegu piisavalt võimalust kilpnäärmehaigust ravida ning aidata naisi tsükli ja viljakusprobleemidega.

Kui arst ütleb, et Sinu kilpnäärmega on kõik korras

Kui Sinu kilpnäärmehormoon TSH on väiksem kui 3 mlU/L, siis peaks see tähendama, et Sinu kilpnäärmefunktsioon on normaalne. Siiski võib TSH olla kunstlikult maha surutud paljude tegurite poolt, kaasa arvatud stress ning krooniline põletik. Teiste sõnadega võib Sul olla normaalne TSH näitaja, kuid võid sellegipoolest kannatada kilpnäärme alatalitluse all. Sul tuleb lihtsalt jälgida oma sümptomeid! Eestis on normi TSH normi vahemik täiskasvanul 0,4-4,0 mlU/L. TSH näit vahemikus 2,5-4,0 mlU/L loetakse hoiatavaks ning see vajab lisauuringuid.

Kilpnäärmehaiguse sümptomid

Kõige tavapärasemad kilpnäärme alatalitluse sümptomid on:

  • väsimus,
  • ebaregulaarne tsükkel,
  • vererohke menstruatsioon,
  • viljatus,
  • juuste väljalangemine,
  • kuiv nahk,
  • lõhenenud kannad,
  • vedelikupeetus/tursed,
  • kõrge kolesteroolinäit,
  • pidev külmatunne,
  • seedeprobleemid, sealhulgas bakterite vohamine peensooles (SIBO),
  • uimasus,
  • depressioon.

Muidugi võivad kõik need sümptomid tuleneda ka millestki muust. Näiteks võib väsimus tuleneda rauapuudusest või unehäiretest. Kuid kui Sul esineb enamik neist sümptomitest ning eriti kui Sul esineb perekonnas kilpnäärmeprobleeme, siis peaksid rääkima oma arstile teisest testist, mille nimi on kilpnäärme antikehad.

Kuni 20% depressioonijuhtumite põhjuseks võivad olla diagnoosimata kilpnäärmeprobleemid!

Kilpnäärme antikehad

Kilpnäärme antikehad on Sinu kilpnäärme teatud komponentide autoimmuunvastus.

See on teatud tüüpi põletik ning see on üks parimaid võimalusi kilpnäärmeprobleemi väljaselgitamiseks.

Kui Sinu test on kilpnäärme antikehade suhtes positiivne, siis on Sul autoimmuunne kilpnäärmehaigus Hashimoto türeoidiit, mis moodustab lääneriikides 90% kilpnäärme alatalitluse juhtudest.

Hashimoto türeoidiit on emaliini pidi pärilik, seega on Sul suurem tõenäosus selle all kannatada, kui Sinu ema või õde on seda põdenud.

Tavapärane ravi kilpnäärmehaigusele on manustada kilpnäärmehormooni, tavaliselt L-türosiini, mis on loomulik T4-hormoon. L-türosiin muudab Sinu türeotropiinitaseme normaalseks ning leevendab enamikul patsientidel sümptomeid. Mõnedel patsientidel aga sümptomid ei taandu. Kuni 10% kilpnäärmehaigetest püsivad türosiiniga ravimisel sümptomid, isegi kui nende TSH on normaalne. Kui see ka Sinuga nii on, siis küsi oma arstilt kombinatsiooni T4- ja T3-hormoonist. T3 on aktiivne kilpnäärmehormoon ning aina rohkem teadusuuringuid näitab, et see on sümptomite suhtes parem.

Kuivatatud kilpnääre (mida saadakse kodusealt) on teine populaarne kilpnäärmehormooni toidulisand ning just seda tüüpi hormooni kirjutati ajalooliselt välja enne L-türosiini populaarseks saamist. See koosneb loomulikust T4-ja T3-hormoonist. 2013. aasta kliinilises uuringus jõuti järeldusele, et kuivatatud kilpnäärmehormoon on turvaline ning seda eelistab enamik patsiente.

Kuid ka kilpnäärmehormoon (isegi L-türosiin) on looduslik ning väga kasulik raviviis. Kui Sinu vereanalüüs näitab, et vajad seda, siis julgustan Sind seda võtma. Võid samuti kasutada mõnda teist allpool kirjeldatud looduslikku ravivõimalust.

Kõiki kilpnäärmehormooni tüüpe (kaasa arvatud kuivatatud sea kilpnääre) tuleb välja kirjutada arstil.

Toitumine ja elustiil kilpnäärmehaiguse korral

Parim loomulik ravi kilpnäärmele on immuunvastuse vähendamine, vältides

põletikku tekitavaid toite, eriti gluteeni. Gluteenivaba dieet on näidanud antikehade vähenemist ning kilpnäärme funktsiooni paranemist tsöliaakiaga patsientidel.

  • Ravi lekkiva soole sündroomi

Soole liigset läbilaskvust korrigeerides võid kaitsta oma immuunsüsteemi bakteriaalsete toksiinide ning teiste proteiinide eest, mis võivad põhjustada autoimmuunse kilpnäärmehaiguse süvenemist.

  • Kontrolli ja vajadusel ravi Epstein-Barri viirust

Infektsioon võib autoimmuunse kilpnäärmehaiguse juures olulist rolli mängida. Näiteks on Epstein-Barri viirust identifitseeritud kui võimalikku Hashimoto türeoidiidi põhjust. Epstein-Barri viirus on tavapärane ning mitteaktiivsena enamiku inimeste organismis olemas juba enne infektsiooni.

Kui viirus uuesti aktiveerub, võib see kilpnäärmehaigust põhjustada või seda süvendada.  Parim ravi Epstein-Barri viiruse vastu on toetada immuunsüsteemi looduslike viirusevastaste toidulisanditega nagu tsink, seleen ja D-vitamiin.

Toidulisandid ja loodusravi kilpnäärmehaiguse korral

Ashwagandha ehk uimastav juustumari (Withania somnifera) on taimne ravim, mis toetab hüpotalaamilise amenorröa ravi ning premenopausi sümptomite leevendamist. See toetab ka kilpnääret. Ashwagandha stimuleerib kilpnäärmehormooni normaalset tootmist, leevendades põletikku ning stabiliseerides HPA-telge ja stressivastust.

Kilpnäärme põhitoitaine on seleen. Seleen leevendab põletikku ning vähendab kilpnäärme antikehi. See aitab muuta T4-hormooni T3-ks ning võib Sinu kilpnääret liigse joodi eest kaitsta.

Jood on kilpnäärmehaiguse korral väga vastuolulise toimega. Sinu kilpnääre vajab joodi ning joodi defitsiit on mõnedes maailma paikades peamiseks kilpnäärmehaiguse põhjuseks. Kuid joodipuudus ei ole peamine kilpnäärmehaiguse põhjus lääneriikides, vaid seda on hoopis autoimmuunsus. Kahjuks võib liigne jood põhjustada või süvendada kilpnäärme immuunvastust. Kui Sinu kilpnäärme antikehad ei ole kõrged, siis võta väike kogus joodi ning see võib kilpnärme normaalset tegevust toetada. Kui Su kilpnäärme antikehade tase on kõrge, siis Sa ei peaks joodi kasutama.

Kilpnäärmehaigus on väga mitmetahuline probleem. Vajadusel otsi selles osas professionaalset meditsiinilist abi.

Kasutatud allikad: