Skip to main content

 Uue raamatu autori väitel ohustab meeste viljatus “inimkonna tulevikku”

Raamatu “Count Down” autori Shanna Swan, Ph.D., hinnangul on endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid süüdi spermatosoidide koguarvu vähenemises, testosterooni taseme alanemises ja erektsioonihäirete kasvus.

Artikli autor

Megan Redshaw, J.D.

Teadlased on tunnistajaks häirivale trendile: meeste spermatosoidide koguarv ja testosterooni tase langevad ning erektsioonihäirete esinemine sageneb. Meeste viljatus on tõusuteel – ja selles võib süüdi olla kokkupuude ftalaatide nime all tuntud sünteetiliste kemikaalidega, väidab viljakusteadlane Shanna Swan, Ph.D., kes on autoriks uuele raamatuleCount Down: How Our Modern World Is Threatening Sperm Counts, Altering Male and Female Reproductive Development and Imperiling the Future of the Human Race. (Allaloendus: kuidas meie moodne maailm ohustab spermatosoidide koguarvu, mõjutab meeste ja naiste reproduktiivarengut ning ohustab inimkonna tulevikku)”.

Viidates Swan’i raamatule, kirjutas New York Post, et aastatel 1960-2016 on ülemaailmne viljakusmäär langenud 50%, kusjuures USA sündimuskordaja on 16% väiksem rahvastiku säilimist tagavast väärtusest.

Kuigi tüdrukutel esineb varajast puberteeti ja naistel munaraku  kvaliteedi vähenemist ning sagenenud nurisünnitusi, suunavad uued teadusuurimused tähelepanu ka meestele, kuna järjest rohkem suhtepaare kannatab viljatuse all.

Teadlased viitavad tõigale, et meeste spermatosoidide koguarv on langustrendis, poisslastel on rohkem suguelunditega seostuvaid kõrvalekaldeid ja viljastumisega seotud meesteprobleemid on tõusuteel. Erektsioonihäired sagenevad ja testosterooni tasemed langevad 1% igal aastal.

2017.aastal oli Swan, kelle näol on tegu maailma ühe juhtiva keskkonna- ja reproduktiivvaldkonna epidemioloogiga, kaasautoriks meta-analüüsile, mis jõudis rabava järelduseni: lääneriikide meeste spermatosoidide koguarv oli aastast 1973 kuni 2011 langenud 59% võrra.

Normaalne spermatosoidide koguarv on 15 miljonit spermatosoidi milliiitri kohta kuni 200 miljonit milliliitri kohta. Alla 15 miljoni jäävat määra peetakse Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) hinnangul “madalaks”, kuid Swan väidab, et igasugune alla 40 miljoni jääv näitaja tekitab viljastumisel raskusi. Keskmine mees läheneb sellele numbrile täna 47.1 miljoni spermatosoidiga milliliitri kohta, tema isal aga näiteks oli samas vanuses keskmiselt 99 miljonit spermatosoidi milliliitri kohta.

“Kui vaadata spermatosoidide koguarvu jaotuskõverat ja seda tulevikku projitseerida — mis on alati riskantne — jõuab see nulli aastal 2045, mis tähendab, et põhimõtteliselt ei ole keskmisel mehel selleks ajaks elujõulist seemet,” kirjutan Swan oma raamatus.

Meestel esineb ka madalam testosterooni tase. 2006. aastal läbi viidud uurimus näitas, et 65-aastasel mehel oli 2002. aastal 15% madalam testosterooni tase, võrreldes 65-aastase mehega 1987. aastal. 2020. aasta uurimus teadusajakirjas Urology Times Journal näitas sarnast langust noortel täiskasvanutel ja teismelistel.

Selle tulemusena kirjutatakse suuremale hulgale meestele testosterooni asendusteraapiana välja retseptiravimeid, mis tõstab küll testosterooni taset, kuid põhjustab spermatosoidide koguarvus veelgi suuremat langust. “Üheksakümnel protsendil meestest võib spermatosoidide koguarv ravimit kasutades langeda nullini,” kirjutab Swan.

Ka meeste libiido langeb. Swan, kes on viljatust uurinud üle 30 aasta, tõdeb, et mehed hakkavad erektsioonihäiretega seoses abi otsima keskmiselt seitse aastat varem kui aastal 2005, kusjuures 26% nimetatud meestest on alla 40-aastased.

New York Post’i andmetel näitavad uurimused, et üleüldiselt on sagenenud suguelundite hälvete, muuhulgas laskumata munandite ja ebatavaliselt väikeste suguelundite esinemine. Täheldatakse spermatosoidide defektide esinemise kasvu, kus mõnel seemnerakul on kaks pead  või kus spermatosoid munaraku otsimise asemel liigub sihitult.

Swan’i väitel on raseduse ajal omaette probleemiks kokkupuude ftalaatidega, täpsemalt ajal, mil lootel hakkab esimesel trimestril tekkima suguline eristumine, ning samuti esineb raseduse ajal ftalaatidega suuremas kokkupuutes olnud imikutel sagedamini väiksemaid suguelundeid.

Sarnaseid normist kõrvalekaldeid on märgatud ka loomadel. Väiksemõõdulisi suguelundeid on täheldatud alligaatoritel, saarmastel ja minkidel. Jääkarude testosterooni tase on alla keskmise, pantritel esineb genitaalidega seostuvaid kõrvalekaldeid ning kalukonnasid ja kilpkonnasid sünnib üheaegselt mees- ja naissuguelunditega.

Uurimustööd viitavad tõenäolise põhjusena endokriinseid häireid põhjustavatele ftalaatidele

Swan ja tema kolleegid väidavad, et probleemi algeks võib olla endokriinsüsteemi häirete põhjustajate rühm, mida tuntakse ftalaatide nime all, mis oma olemuselt imiteerivad keha enda hormoone.

Ftalaadid on sünteetilised kemikaalid, mida kasutatakse selleks, et plastikuid muuta painduvamaks ja tugevamaks.  Neid kemikaale leidub kõikjal: plastikutes, šampoonides, kosmeetikas, mööblis, tuldtõkestavates ainetes, hügieenitoodetes, pestitsiidides, konservtoitudes ja isegi pabertšekkides.

Viimase kahe aastakümne jooksul läbi viidud uurimustes on näidatud ftalaatide kahjulikku mõju meessuguhormoonide (nagu näiteks testosterooni) ja meessoost imikute suguelundite sünnidefektide suhtes.

2018.aastal teadusajakirjas Environmental International ilmunud süstemaatilise ülevaatetulemustest selgus, et ftalaadid vähendasid meestes testosterooni ja põhjustasid reproduktiivsusega seotud negatiivseid tulemusi.

Madratsites ja poroloontoodetes leiduvate tuldtõkestavate ainete ja meeste viljatuse vahelist seost täheldati 2016. aasta uurimuses, mis avaldati teadusajakirjas Reproductive Toxicology Journal, ning lisaks on kiirtoidupakendites, pabertaldrikutes, plekikindlates vaipkatetes ja teistes majapidamisesemetes leiduvaid plekke ja vett tõrjuvaid kemikaale seostatud sperma kvaliteedi, munandimahu ja peenise pikkuse vähenemisega.

2017.a USA-s läbi viidud uurimus näitas, et 90% uurimuse valimisse kuuluvatest kodudest sisaldas 45 potentsiaalselt ohtlikku kemikaali, sealhulgas ftalaate ja tuldtõkestavaid aineid, kirjutasNew York Post.

Ka pestitsiidide ja herbitsiidide kohta on leitud, et neil on meeste viljakusele negatiivne mõju. Maisipõldudel umbrohu tõkestamiseks kasutatavat herbitsiid atrasiini on seostatud madalama spermakvaliteediga.

Oma uusimas raamatus kirjutab Swan:

“Probleem ei seisne selles, et midagi oleks inimkehaga lihtsalt aja möödudes kehvemaks muutunud, vaid selles, et meie keskkonnas olevad kemikaalid ja moodsa maailma ebatervislikud elustiiliharjumused häirivad meie hormonaalset tasakaalu, põhjustades sellega erineval määral segadust reproduktiivsüsteemis, mis võib kahjustada viljakust ja viia pikaaegsete terviseprobleemideni isegi siis, kui inimene on juba reproduktiivsest east väljunud.”

Endokriinseid häireid põhjustavate ainete kumulatiivne efekt mõjutab mitmeid põlvkondi. Washingtoni Osariigi Ülikooli reproduktiivgeneetika teadlane Patrician Hunt viis läbi eksperimente hiirtega. Kui vastsündinud hiired puutusid mõne päeva jooksul kokku häireid põhjustavate ainetega, siis nende munandid tootsid täiskasvanuna vähem seemnevedelikku. See soodumus kandus edasi ka hiirte järglastele ning kolme põlvkonna pikkuse kokkupuute järel olid viiendik hiirtest viljatud.

“See valmistab mulle eriliselt muret,” ütles professor Hunt The New York Times’ile. “Inimkonna kokkupuute vaatevinklist võime öelda, et just praegu oleme järjega kolmanda põlvkonna juures.”

The Times‘i järgi on endokrinoloogiaseltsid Endocrine Society ja Pediatric Endocrine Society, USA presidendi nõuandev komitee President’s Cancer Panel ja MTO hoiatanud endokriinseid häireid põhjustavate ainete mõjude eest ning Euroopa ja Kanada on astunud samme nende ainete reguleerimisel.

Ekspertide poolt antud soovitused meeste viljakuse tõstmiseks

Kuigi vaja on suuremal arvul uurimusi, valitsustepoolseid regulatsioone ja vastutustundlikumat ettevõtlust, annab Swan meestele praktilisi soovitusi probleemi leevendamiseks:

  • Säilita toitu klaasanumates ja ära kunagi soojenda toitu mikrolaineahjusplastiknõus.
  • Loobu suitsetamisest ja vähenda alkoholi tarbimist. Tubakasuitsu seostatakse madalama spermatosoidide koguarvu ja spermatosoidide sagedasema defektide esinemisega, samuti peetakse üle seitsme ühiku alkoholi nädalas spermale kahjulikuks.
  • Osta mahepõllunduslikku toitu, et vältida meessuguhormoonide tööd häirivaid pestitsiideja herbitsiide, eriti kehtib see maasikate, spinati, lehtkapsa (kale), õunade ja viinamarjade kohta. Swan soovitab ka vähendada täisrasvaseid piimatooteid, mida on seostatud spermatosoidide kõrvalekalletega ning vältida töödeldud liha, mis võib spermatosoidides asuvat DNA-d kahjustada.
  • Lisaks soovitabSwan vältida saunaskäimist ja televiisori liigvaatamist ning vähendada stressi. Taani uurimus pealkirjaga “Psühholoogiline stress ja testikulaarne funktsioon: 1215 Taani mehe ristlõikeline uurimus”, mis avaldati teadusajakirjas Fertility and Sterility Journal, näitas, et tööstressi kõrge taseme tulemuseks oli 38% madalam seemnevedeliku kontsentratsioon.

“Meestel, kes on kogenud kaks või enam hiljutist stressirikast elusündmust – näiteks lähedase surm või tõsine haigus, lahutus või tõsised suhteprobleemid, kolimine või töökoha vahetus – on tõenäolisemalt seemnevedeliku kontsentratsioon allpool normi,” kirjutab Swan.

  • Osta tooteid, mis on “parabeenivabad” ja “ftalaadivabad” ning väldi nahahooldustooteid, mis on “antibakteriaalsed”, väldi ka vinüülpolümeeridest valmistatud dušikardinaid, õhuvärskendajaid, toksilisi olmepuhastusvahendeid ning puhasta kogunenud kemikaalide eemaldamiseks kodu tihti tolmust, soovitab soovitab Swan.

“Me ei saa enam lubada endale käitumist, justkui oleks kõik vanaviisi,” kirjutab Swan oma raamatus. “On saabunud aeg, kus peame lõpetama oma viljakusvõimekusega vene ruleti mängimise.”

Allikas:

https://childrenshealthdefense.org/defender/male-infertility-threatening-future-human-race/?utm_source=salsa&eType=EmailBlastContent&eId=97fbd089-09df-4c4b-b6c8-ed21ed54df3b