Skip to main content

Oled jõudnud koju oma uhiuue beebiga ning ootad, et tunned ülevoolavat õnne, sest oled loonud ja sünnitanud päris uue inimese! Millegipärast ajab aga kõik hoopis nutma või tunned tugevat ärritust tühjendamata prügikasti pärast. Mis toimub?!

Kui selline meeleolu kõikumine tabab Sind mõned päevad pärast sünnitust, võib tegemist olla sünnitusjärgse kurvameelsuse ehk emadusmasendusega (ingl. k baby blues). Ära muretse, tegemist on väga sagedase ning normaalse seisundiga, mis mõjutab umbes 50-80% värskeid emasid. Sünnitusjärgne kurvameelsus ehk emadusmasedus tekib umbes 3.-4. sünnitusjärgsel päeval ning peaks taanduma umbes 2 nädalaga. Mõnel naisel kestab see vaid paar päeva, mõnel teisel mitu nädalat. Tegemist on meeleolulangusega, mida paljud emad pärast oma lapse sündi tunnevad. Lisaks kurvameelsusele või masendusele tajuvad paljud emad meeleolu kõikumisi, ärrituvust ning võivad tunda end üksildasena. Sul võib esineda üks või kõik järgmisest loetlust. Kõik emad on erinevad ning kõik need tunded on normaalsed!

Emadusmasenduse tunnused

Emadusmasenduse tunnused on:

  • Oled kurb ja nutad. Võid nutta põhjuseta või nutad täiesti tühise asja tõttu.
  • Oled üldiselt tujukas ja ärritud kergelt. Ärritus võib tekkida ilma erilise põhjuseta või annab selleks tõuke mingi väike või tühine põhjus.
  • Ülekoormuse tunne. Püüdes hoolitseda oma beebi, enda ja oma kodu eest ongi väga väsitav ning vajab harjumist.
  • Lõksus olemise tunne. Kuna vastsündinud vajavad 24/7 hoolitsust võib Sul tekkida tunne, et oled justkui vangis oma kodus või et Sul ei ole enam üldse isiklikku ruumi. Seda eriti, kui beebi vajab palju sinu lähedust ja sageli imetamist.
  • Tunned end haavatava, hirmunu ja/või paranoilisena. Kuna vastsündinud beebi on õrn ja tundlik, võid Sa tunda ülemäärast muretsemist lapse ohutuse pärast. See võib lausa muutuda sunduslikuks. Näiteks käid väga sageli kontrollimas, kas beebi ikka hingab, muretsed palju tema elu ja tervise pärast, kardad, et pillad ta maha, muretsed rinnapiima koguste ja toitmise pärast, analüüsid kõike, mis puudutab beebit ja/või ei luba kellelgi teisel beebiga tegeleda.
  • Probleemid magamisega. Hoolimata katkendlikust unest ning üleväsimusest ei suuda Sa uinuda, kui selleks võimalus avaneb. Osad emad toovad põhjuseks beebi pärast muretsemise.
  • Raskused keskendumisel. Sa ei suuda meenutada, mida oli vaja poest osta või kuhu panid telekapuldi – keskendumisprobleemid on täiesti normaalsed.
  • Äärmuslikud kaalumuutused. Ülemäärasest muretsemisest tingitud söögiisu muutused ning liialt kiire kaalulangus võib põhjustada toitainete puudust ning see võib omakorda põhjustada meeleolumuutusi. Kui Sa ei söö piisavalt, ei saa Su keha piisavat toitaineid ning häiritud saab ka beebi imetamine.
  • Ärevuse ja paanikahoogude kogemine. Võid tunda kuumatunnet, ülemäärast higistamist, pearinglust, iiveldust ning tunnet, et ei suuda hingata.

Mis põhjustab emadusmasendust?

Emadusmasenduse ühte ainsat põhjust ei saa välja tuua, pigem on see kombinatsioon erinevatest teguritest. Samas ei ole üllatav, et värske ema võib kogeda kõiki neid ülalpool loetletud tundeid. Mõtle, mida Su keha, meel ja hing on läbi teinud viimase 9-10 kuu jooksul. Suured muutused! Ole hell enda vastu ning luba endale kohanemiseks aega.

sünnitusjärgne depressioon

Emadusmasenduse tekkimist soodustavad faktorid

Hormonaalsed muutused: see on tõenäoliselt kõige suurem põhjus. Erinevad uuringud on leidnud seose östrogeeni ning progesterooni muutuste ning sünnitusjärgsete meeleolumuutuste vahel. Lisaks mõjutavad sünnitusjärgselt naise meeleolu ka progesteroon, prolaktiin, kortisoon, oksütotsiin, kilpnäärme hormoonid ning vasopressiin.

Muutused ajus. Lapse saamine on üks olulisemaid bioloogilisi sündmusi inimese elus ning see mõjutab aju väga põhjalikult. Need osad naise ajust, mis on seotud sotsiaalsete protsessidega, muutuvad nii drastiliselt, et ajuskaneeringuga on võimalik kindlaks teha, kas naine on sünnitanud või ei.

Unepuudus. Raske on eirata muutusi une kvaliteedis pärast lapse sündi. Unevõlg mõjutab meeleolu ja üldist enesetunnet väga tugevalt.

Toitainete puudus. Sünnitusjärgsel perioodil on Su kehal jätkuvalt eriline toitainete vajadus, eriti, kui imetad. Kui jätad toidukordasid vahele või ei toitu täisväärtuslikult, võib teatud ainete puudus mõjutada ka sinu meeleolu. Siin tooks välja kaks olulist ainet – foolhappe ja B12 vitamiini. Need kaks mängivad suurt rolli vaimse tervise puhul. Vaata üle oma toitumine ning jätka vitamiinide võtmist ka imetamise ajal.

Muutused koduses elus ja kohanemine.  Muutused on elu osa, kuid kui meie elus toimuvad väga suured muutused, on nendega raske harjuda ja kohaneda, isegi kui tegemist on väga positiivse muutusega. Kohanemisele aitab kaasa, kui paar valmistub koos sünnituseks ning lapse sünniks. Jah, fookus võikski olla rohkem lapse sünnil, mitte sünnitusel. Oluline on teadvustada, et ees on suur elumuutus, sest lapsevanemaks saamine on üks arengukriise inimese elus. Arengukriisiks kutsutakse inimese kasvamist ühest eluetapist teise – murdeiga, kodunt lahkumine, lapsevanemaks saamine, keskeakriis jt. Arengukriiside läbimise puhul piisab lähedaste heatahtlikust toetusest ja mõistmisest ning mida paremini on tulevased lapsevanemad valmistunud eelseisvaks muutuseks, seda sujuvamalt saab see muutus toimuda. Rasedusele ja sünnitusele seatud kõrged ootused ning iseendale seatud kõrged nõudmised võivad tekitada pettumuse ning läbikukkumise tunnet ning põhjustada suurt stressi. Korduvalt lapsevanemaks saades on vanemad tunduvalt rahulikumad ning kohanevad kiiremini, sest eelnevalt on olemas kogemused, millele toetuda ning teadmine, et nii emadusmasendus kui ka kohanemisraskused mööduvad.

Kuidas toimida emadusmasenduse korral?

Enamus neist tunnetest mööduvad umbes 2-3 nädala jooksul, kui oled piisavalt kohanenud. Juhul kui need tunded kestavad kauem kui 3-4 nädalat või kui koged sageli tugevat ärevust või paanikahoogusid, tuleks Sul pöörduda oma arsti/ämmaemanda või raseduskriisi nõustaja/psühholoogi poole.

Sünnitusjärgne kurvameelsus või sünnitusjärgne depressioon

Sünnitusjärgne depressioon

Sünnitusjärgne depression on haigus, mis võib mõjutada kõiki emasid, olenemata vanusest, sissetulekust või haridustasemest. Naine ei ole süüdi, et tal see haigus on tekkinud. See ei ole tekkinud millestki, mida vastne ema tegi või ei teinud. Sünnitusjärgsel depressioonil ei ole ühest põhjust – uuringud näitavad, et see on kombinatsioon geneetilistest ning keskkonnast tingitud põhjustest. Olmest tingitud stress, varasemad traumad, füüsiline ning emotsionaalne pingutus nii raseduse ajal kui ka beebi eest hoolitsemisel, suured hormonaalsed muutused raseduse ajal ning sünnituse järgselt mõjutavad sünnitusjärgse depressiooni tekkimist. Naistel, kellel endal või lähisugulastel on varasemalt olnud depressioon või bipoolaarne häire või on naine kogenud eelmise raseduse ajal või sünnitusjärgselt depressiooni, on suurem risk haigestuda. Sünnitusjärgse depressiooni tunnused on sarnased emadusmasenduse tunnustele, kuid depressiooni sümptomid on tugevamad, süvenevad ajas ning kestavad kauem kui mõni nädal. See kõik võib viia selleni, et on keeruline oma pisikese beebi eest vajalikul määral hoolt kanda, mis omakorda võib mõjutada ka kiindumussuhte kujunemist ja selle kaudu beebi heaolu.

Sünnitusjärgset depressiooni põevad umbes 7-20% naistest, kuid diagnoosimise ja abini jõuab neist kahjuks vaid umbes veerand. Sünnitusjärgne depressioon võib erinevate allikate järgi avalduda juba 2-3 nädalat peale lapse sündi (enamasti 1-3 kuu jooksul) ning esineb aasta jooksul peale lapse sündi. Kui naisel on olnud meeleolulangus ja/või depression juba raseduse ajal, tekib ka sünnitusjärgne depressioon varem. Ilma ravita võib depressioon jääda püsima aastateks.

Depressiooni põhjusteks võivad lisaks eelpool toodule olla:

Bioloogilised tegurid: sünnitus on naise organismi jaoks suur füüsiline ja emotsionaalne pingutus. Lisaks suurtele hormonaalsetele muutustele võib depressiooni teket soodustada madal hemoglobiini väärtus (alla 120g/l kohta), samuti magamatus, vedeliku ning toitainete puudus (nt folaatide ja B12 vitamiini puudus). Kilpnäärme probleemid.

Psühhosotsiaalsed tegurid:       

  • Naise keha ja vaimu kohandumine emarolliga
  • Probleemid sünnitusel
  • Ematunde puudumine või selle hilisem tekkimine
  • Probleemid rinnaga toitmisel
  • Hirm vastutuse ees seoses lapse kasvatamisega
  • Lähedaste inimeste toetuse puudumine
  • Naine tunneb ennast ümbritsevast tõrjutuna ja isoleerituna
  • Sünnitusjärgne seksuaalhuvi puudumine

Olukorrad ja seisundid, mis tõstavad sünnitusjärgse depressiooni tekkimise riski:

  • Naise vanus ja haridustase
  • Esmassünnitaja
  • Varem esinenud meeleoluhäire (depressioon, ärevushäire)
  • Muud terviseprobleemid
  • Igapäevaeluprobleemid ja rahamured
  • Eelnev lapse kaotus või viimase aasta jooksul kogetud negatiivsed või traumaatilised elusündmused
  • Üksikvanemlus ja tugivõrgustiku puudumine
  • Erinevad sõltuvused (alkohol, narkootikumid)
  • Intiimsuse puudumine partneriga
  • Planeerimata rasedus

Kuidas sünnitusjärgset depressiooni ära tunda?

Enamasti saavad naine ise või tema lähedased aru, et midagi on valesti. Kuigi emaks saamine on suur muutus, tunned Sina ennast siiski kõige paremini ning kui Sulle tundub, et midagi on valesti, siis tasub oma sisetunnet usaldada ja abi otsida. Jäta kõrvale valehäbi ja soov olla ideaalne ema. Selleks, et saaksid oma beebile hea ema olla, tuleb Sul kõigepealt hoolitseda enda eest!

Kui sünnitusest on möödas rohkem kui 2-4 nädalat ning emadusmasenduse sümptomid ei ole taandunud vaid on pigem süvenenud ja/või esinevad allpool toodud sümptomid, tuleks kindlasti otsida abi.

Sünnitusjärgsele depressioonile võivad viidata:

  • tugev meeleolu kõikumine
  • energia ja huvipuudus
  • sagedane häbi- ja süütunne
  • väärtusetuse tunne
  • enda hooletusse jätmine
  • võimetus elust rõõmu tunda
  • huvipuudus oma beebi vastu, raskused temaga toimetamisel
  • negatiivsed tunded beebi vastu või hirm talle viga teha
  • kõrge ärevuse tase
  • raskused keskendumisel
  • ärrituvus
  • unetus või oluliselt suurenenud unevajadus
  • söögiisu vähenemine või suurenemine
  • enese või lapse vigastamise mõtted
  • tõrjutuse või üksinduse tunne

Mida teha, kui tekib kahtlus, et Sul on sünnitusjärgne depressioon?

Kõigepealt võiksid rääkida oma partnerile või mõnele lähedasele, et Sul on mure oma tervise pärast ning vajad abi. Sageli piisab juba oma mure jagamisest lähedastega ning sellest, kui keegi oma abi ja toetust pakub. Oluline on oma lähedaste abi ja tugi ka vastu võtta.

Järgmiseks võiksid võtta ühendust raseduskriisi nõustaja, oma perearsti või rasedust jälginud ämmaemanda/naistearstiga. Need spetsialistid aitavad välja selgitada, kas tegemist on sünnitusjärgse depressiooniga ning millist abi Sulle pakkuda. Pigem pöördu varem kui hiljem ning ära jää ootama, et see olukord iseenesest möödub. Kuigi parim on pöörduda silmast-silma nõustamisse, on võimalik oma murest rääkida ka telefoni teel või üle veebi. Telefoninumbril 800 2008 pakutakse Sulle infot ja tuge ning raseduskriisi nõustajad vastavad kõnedele iga päev kell 09.00-21.00. Helistamine on nii lauatelefonilt kui mobiiltelefonilt naistele ja nende lähedastele tasuta. Raseduskriisi nõustamise võimaluste kohta leiad rohkem infot: https://rasedus.ee/noustamine/

Kuidas sünnitusjärgset depressiooni ravitakse? Kuidas saad ennast ise aidata?

Depressioonil on omad raskusastmed. Kui vaevused ei ole väga tõsised ning ei häiri igapäevast toimetulekut, piisab sageli lähedaste toetusest ning psühholoogilisest nõustamisest. Sünnitusjärgse depressiooni raskemate vormide puhul võetakse kasutusele ka antidepressandid ning kombineeritakse ravi psühhoteraapiaga. Oluline on teada, et enamasti tuleb antidepressantravi puhul emal imetamine lõpetada. See otsus võetakse vastu alati naise ja lapse huvisid silmas pidades koos naise endaga. Kaalutakse ka kasu ja kahju suhet, ehk kas ema vaimse tervise toetamine kaalub antud juhul üles imetamise lõpetamise või on võimalik toetada naise tervist esialgu vaid teraapiaga.

Sünnitusjärgse depressiooni raskeim vorm on sünnitusjärgne psühhoos, mis on harv, kuid väga tõsine seisund ja mida põevad 1-2 naist 1000-st. See avaldub esimeste sünnitusjärgsete päevade või nädalate jooksul, aga võib ilmneda kuni 12 nädalat peale sünnitust ja võib kesta kuid. Sünnitusjärgse psühhoosi sümptomiteks on meeltesegadus, hallutsinatsioonid, paranoia, soov teha viga endale või lapsele. Kindlat tekkepõhjust ei teata, kuid on leitud, et varasemad psühhootilised episoodid tõstavad oluliselt sünnitusjärgse psühhoosi riski. Selline seisund vajab kohest ja tõsist sekkumist.

looduslik ravi sünnitusjärgsele masendusele

Looduslikud meetodid emadusmasenduse leevendamiseks ning kergemate depressiooni sümptomite raviks ja ennetuseks.

Öeldakse, et aeg ravib. Emadusmasenduse korral on see vägagi tõsi. Samas on palju erinevaid meetodeid ning looduslikke vahendeid, mis aitavad seda protsessi kiirendada ning aitavad reguleerida meeleolu.

  • Tasakaalustatud toitumine. Elu vastsündinuga tähendab, et kõigi teiste, sh ema enda, vajadused kipuvad jääma tahaplaanile. Sageli haarab ema midagi, mis kiirelt näljatunde leevendab ning toidukorrad on ebaregulaarsed. Söön siis kui jõuan, sest beebi on ju tähtsam! Paraku võib see mõjutada nii Sinu üldist energiataset ja meeleolu kui ka rinnapiima tootmist. Sünnitusjärgselt vajab Su keha taastumiseks ning rinnapiima tootmiseks piisavalt mitmekülgseid toitaineid, vitamiine, mineraale ning palju vedelikku. Püüa korraldada nii, et Sul oleks võimalik süüa vähemalt 3 toidukorda ja 2 vahepala päevas. Tee võimalusel endale sügavkülma valmis protsjonid või palu appi keegi, kes aitab Sind beebi esimesel elukuul toidu valmistamisel. Hea ülevaate rasedus- ja imetamisaegsest toitumisest leiad siit: “Rasedate ja imetavate emade toitumis- ja toidusoovitused”
  • Oomega-3 rasvhapped. Oomega-3-l on leitud positiivne mõju naise meeleolule ning seda on uuritud ka kui looduslikku depressiooni ravimit. Tarbi piisavalt oomega-3 rasvasid sisaldavaid toiduaineid või osta kvaliteetne toidulisand. Oomega-3 leidub lõhes, metsapähklites, chia seemnetes, avokaados ja kalamaksaõlis.
  • B-vitamiin. B12 vitamiini leidub loomsetes allikates ning see võib tõsta energiataset ning parandada meeleolu. Parimad B12 allikad on – rannakarbid, veise maks, šveitsi juust, B12 toidulisand.
  • Foolhape. Uuringutes on välja toodud, et madal foolhappe tase on seotud sünnitusjärgse depressiooni riskiga. Lisaks on osad kliinilised uuringud leidnud, et foolhappel on ka raviv toime. Raseduse ja imetamise ajal soovitatakse tarbida päevas vähemalt 500 µg folaate. Parimad allikad folaatide saamiseks on roheline köögivili, pärm, maks, nisuidud, mustad sõstrad, maasikad, spinat ja täisteratooted. Kuna kuumutamisel foolhape laguneb, tuleb eelpool mainitud köögivilju/marju tarbida värskelt.
  • Kerge füüsiline koormus. Liikumine ja füüsiline aktiivsus vabastavad head tunnet tekitavaid endorfiine, mis aitavad meeleolu parandada. Kuna Su keha alles taastub rasedusest ja sünnitusest, siis alusta rahulikult – lühike jalutuskäik kodu lähedal mõjub samuti tuju tõstvalt.
  • D-vitamiin. Meie kliimas võib kuni 70%-l täiskasvanud inimestest esineda D-vitamiini defitsiiti. D-vitamiini parimaks allikaks on päikesevalgus, kuid meie laiuskraadil omastame päikesest D-vitamiini ainult suvekuudel, seega tasub muul ajal tarbida D-vitamiini rikkaid toiduaineid ning võtta lisaks üks kvaliteetne D-vitamiini preparaat. D-vitamiini leidub järgmistes toiduainetes: lõhe, tuunikala, lest, piim, sealiha, munad, seened, loomamaks, ricotta juust.
  • Valgusravi – Valgusravi mõjutab organismi bioloogilist ööpäevarütmi ning aitab reguleerida heaoluhormooni serotoniini sünteesi, pidurdab mõningal määral unevajadust suurendava hormooni melatoniini nõristumist ning muudab olemise reipamaks. Seega on valgusteraapia soovituslik neile, kellel tekib pimedal ajal masendus, jõuetus, pisarate käepärasus, tüdimus, unehäired, suurenenud magusavajadus ja kaalutõus.
  • Söö tumedat šokolaadi – tume šokolaad stimuleerib nn õnnehormoonide ehk endorfiine teket kehas ning sisaldab olulisi toitaineid nagu antioksüdante ja magneesiumi.
  • Palu abi beebi eest hoolitsemisel. Üks kätepaar lisaks on väga palju abiks! Palu kellegi abi toidu valmistamisel või kodu koristamisel, palu kedagi beebit valvama, et saaksid duši alla minna või teha üks uinak. Kui Sul ei ole sellist lähedast inimest, siis kaalu mingiks perioodiks sünnitusjärgse doula või koduabilise palkamist.
  • Püüa rohkem magada. Kuidas seda teha vastsündinu kõrvalt? Proovi neid meetodeid:
    • Maga siis kui beebi magab. Unusta mingiks ajaks kodutööd ning keskendu oma kehale. Su keha vajab praegu puhkust kõige rohkem – võimalda talle seda!
    • Mine varem voodisse ning püüa võimaldada endale kasvõi 30 minutit rohkem und. Tundub vähe, kuid nädala jooksul annab see kokku juba päris mitu tundi lisapuhkust.
    • Maga ühes voodis oma beebiga. See ei sobi kõigile, kuid osad emad leiavad, et öine imetamine on lihtsam, kui magada beebiga samas voodis.
    • Tee päeval väike uinak. Palu oma partnerit või kedagi lähedast, et nad hoiaksid beebit (ideaalis läheksid välja jalutama) ning püüa teha üks uinak. Sellised kiired uinakud on väga võimsad – Sa tunned end kohe paremini, Su ajutegevus paraneb, oled rohkem kohal ning ka mälu paraneb.
  • Väldi ekraane umbes 2 tunni jooksul enne magama minekut. Sinine valgus on nagu päikesevalgus ning häirib meie une- ja ärkveloleku rütmi. Kui võtad öösel oma nutitelefoni või tahvelarvuti, siis seadista see silmadesõbralikule režiimile.
  • Akupunktuur võib aidata meeleoluhäirete puhul sama efektiivselt nagu ravimid. Vaata https://akupunktuur.ee/
  • Ravimtaimed. Loodus pakub meile naturaalseid tuju tõstvaid taimi, mis aitavad meie organismi tasakaalu toetada. Depressiooni korral aitavad näiteks looduslik antidepressant naistepuna ja nõges, mis soodustab õnnehormooni serotoniini teket organismis. Oluline on siiski meeles pidada, et ehkki naistepunal on suure eelisena antidepressantide kõrval vähe kõrvaltoimeid, on siiski mõned ettevaatusabinõud, mida naistepuna tarvitamisel tuleks silmas pidada. Ravimtaime preparaadid võivad oluliselt mõjutada teiste ravimite toimet, seega tuleks teiste ravimite tarvitamisel pidada nõu oma arstiga. Samuti vähendab taim antibeebipillide mõju, mistõttu on naistepuna rasedusvastaste pillide kasutamise ajal mittesoovituslik. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal on naistepuna tarvitamine keelatud.
  • Otsi kontakti teiste emadega. Paljud emad, kes kogevad emadusmasendust, tunnevad, et nad on oma tunnetega üksi. Kuigi Su partner võib olla väga toetav ja füüsiliselt kohal, ei mõista ta päris lõpuni, mida tähendab kogeda sünnitust ning sünnitusjärgset aega. On see siis Facebooki grupp või päris tugigrupp, on hea teada, et ka teistel naistel on samasugused tõusud ja mõõnad.

Võta oma tundeid tõsiselt ning tea, et kõik möödub!

Luba endal tunda oma tundeid. Lapsevanemaks saamine on eriline kogemus, mis võib viia äärmustesse – võid olla õnne tipus ja järgmisel hetkel tunda täielikku meeleheidet. Anna endale aega kohaneda, ole armastav ja hell enda vastu, eriti kui oled saanud emaks esimest korda. Kui vajad abi, siis küsi seda julgelt. Kõike on korraga nii palju ja vastutus kellegi elu eest võib olla väga hirmutav. Ehk on lohutav teadmine, et kõik möödub. Kõik raskused, ebamugavused ja negatiivsed tunded mööduvad. Samas mööduvad ka positiivsed ja ilusad hetked, seega ära unusta olla kohal ning nautida neid imelisi ja positiivseid hetki oma uue beebiga!

Artikli koostanud: Ämmaemand Maret Voites

Viited:

  1. Perinatal Depression https://www.nimh.nih.gov/health/publications/perinatal-depression
  2. Hormonal Changes and Mood in the Puerperium https://www.cambridge.org/core/journals/the-british-journal-of-psychiatry/article/abs/hormonal-changes-and-mood-in-the-puerperium/D28BCA2A6F88AFB222E29893D1F7114C
  3. “Rasedate ja imetavate emade toitumis- ja toidusoovitused” https://toitumine.ee/wp-content/uploads/2015/08/130190116311_Rasedate_ja_imetavate_emade_toidu_ja_toidusoovitused_est.pdf
  4. Hormonal Changes in the Postpartum and Implications for Postpartum Depression https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0033318298713556
  5. Motherhood brings the most dramatic brain changes of a woman’s life https://www.bostonglobe.com/magazine/2018/07/17/pregnant-women-care-ignores-one-most-profound-changes-new-mom-faces/CF5wyP0b5EGCcZ8fzLUWbP/story.html
  6. Treatment of depression: time to consider folic acid and vitamin B12 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15671130/
  7. “Raseduskriisi nõustaja tööks vajalikud tadmised ja oskused sünnitusjärgse depressiooni varasel avastamisel ning esmase nõustamise läbiviimisel” Krisitiina Uriko, PhD
  8. Psühholoogiline abi https://www.kliinikum.ee/naistekliinik/patsiendile/psuhholoogiline-abi/
  9. https://www.teadlikvanem.ee/sunnitusjargne-depressioon/
  10. ABM Clinical Protocol #18: Use of Antidepressants in Nursing Mothers https://www.liebertpub.com/doi/pdf/10.1089/bfm.2007.9978
  11. Folic Acid and Risk of Perinatal Depression: Is There an Association? https://womensmentalhealth.org/posts/folic-acid-and-risk-of-perinatal-depression-is-there-an-association/
  12. Depression during and after pregnancy fact sheet. National Institutes of Health. http://www.womenshealth.gov/publications/our-publications/fact-sheet/depression-pregnancy.cfm.
  13. Major depressive episode. In: Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders DSM-IV-TR. 4th ed. Arlington, Va.: American Psychiatric Association; 2000. http://www.psychiatryonline.com. Accessed Aug. 6, 2012.
  14. “Naistepuna kui abivahend depressiooni vastu” https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82326887/naistepuna-kui-abivahend-depressiooni-vastu

 01-11.06 OrganiCup menstruaalanumad: 2=1

Mais üle 79€ tellimustele tasuta transport ja kingitused!

9.05 KOGU E-POOD -20% SOODUSKOOD: esmaspaev