Menstruatsioon on tänapäeva ühiskonnas üks suurimaid tabuteemasid. Ometi peitub iga kuu korduvas veritsemises naise olemuse võti.

Menstruatsiooni väge tunnistati paljudes ammustes kultuurides, kuna veri on olnud üks inimkehas peituvatest väe asupaikadest ning seostub väga otseselt seksuaalsusega, küll aga leiab ajaloost palju näiteid ka selle kohta, kuidas hilisemates patriarhaalsetes, meeste poolt juhitud ühiskondades suhtuti menstruatsiooni pigem kui ohtlikku, räpasesse ja põlastusväärsesse ilmingusse. Näiteks eraldati naised, kellel algas menstruatsioon, kogukonnast ja hoiti neid kogu veritsuse ajal ülejäänud külast eraldi hüttides. Teised naised võisid neid külastada, kuid mehed ei tohtinud seda näha. Menstruatsiooni ajal ei tohtinud naised ka mehi ega meestele kuuluvaid esemeid ning kariloomi puudutada, kuna usuti, et see mõjub halvasti meeste jahiõnnele või ohustab neid lausa surmaga ning nakatab ka loomi, samuti ei lubatud neil süüa liha ega juua piima.

Naised ei ole pidanud seisma menstruatsioonist põhjustatud piirangutega silmitsi ainult algelistes ühiskondades. Veel tänapäevalgi ei tohi nt islamikultuuris siseneda naine menstruatsiooni ajal mošeesse ning selle eest võidakse karistada surmaga. Ka kristlikus kultuuris seostatakse menstruatsiooni naistele Eeva pattude lunastamiseks määratud igavese „karistusega“ [1]. Kuigi menstruatsioon kestab väga pika aja vältel naise elust ning kordub elu jooksul ligi 500 korda, on see reeglina jätkuvalt teema, millest omavahel ei räägita, mistõttu on ka noorte naiste TEADLIKKUS menstruatsiooni tekkimise, olemuse ja sümptomite leevendamise osas suhteliselt madal ning nad peavad teadmisi saama oma kogemuste põhjal, ise ajapikku oma keha avastades.

Mõtle korraks nt järgmistele küsimustele. Kuidas sa ennast enne oma esimest menstruatsiooni tundsid – olid sa selleks valmis või tuli see ootamatult? Olid sa selle ees hirmul või pigem ootasid, millal sul menstruatsioon algab. Kes sulle menstruatsiooni kohta enim rääkis, kas sa tunned, et said sel teemal piisavalt tuge või oleksid soovinud sellest rohkem rääkida? Kuidas sa ennast praegu oma menstruaalverd nähes tunned – tekitab see sinus vastikust, suudad sa verd puutuda? Kas sa tunned hirmu, et veri võib su riideid määrida ja keegi märkab seda? Kas sa räägid enda menstruaaltsüklist oma partneriga, on ta sinu tsükli faasist teadlik või üritad sa seda pigem varjata? Arutad sa neil teemadel oma sõbrannade, ema või õega?

Oma tsükli tundmaõppimine ehk nn body literacy

Igas kuus läbib naise keha teatud muutuste jada, millest paljudest ei pruugi naine ise teadlikki olla. Muutused toimuvad nt hormonaalses tasakaalus, vaginaaltemperatuuris, uriini koostises ja koguses, kehakaalus, keha vitamiinide ja vee kontsentratsioonis, rindade suuruses, emakakaela lima konsistentsis, valuläves jmt. On väga oluline, et naised oleksid tsükli jooksul oma kehas toimuvatest muutustest teadlikud ning oskaksid neid märgata.

Naise keha kuine tsükkel koosneb neljast faasist: ovulatsioonieelne, ovulatiivne, menstruatsioonieelne ja menstruatiivne. Naise munasarjades paiknevad rakkude kogumid ehk folliikulid, mis sisaldavad ebaküpseid munarakke. Ovulatsioonieelses faasis folliikul valmib, tootes naissuguhormooni nimega östrogeen, mis stimuleerib rindu ja emakaseina. Sel perioodil tõuseb naise kehas ka teise hormooni – östradiooli tase, mis pärsib stressihormoonide (adrenaliini ja kortisooli) mõju ning aitab kaasa hea tuju püsimisele.

Tsükli 14.-16. päeva paiku folliikul puruneb, vabastades munaraku – algab ovulatsiooni faas. Ovulatsioonieelne ja –aegne periood on naistel tavaliselt kõige „õnnelikum“ aeg kuus, mil märgatakse rohkem häid emotsioone, energilisust ja inspiratsiooni. Naised, kes on oma tsüklit juba mõnda aega jälginud ning oma keha tundma õppinud, märkavad ovulatsiooni ajal iseloomulikke sümptomeid, milleks võivad olla valu vaagnapiirkonnas, viskoossem (kleepuvam) emakakaela lima, tundlikumad ja suurenenud rinnad, iseloomulikud söögiisud, elavnenud seksuaalfantaasiad ja kasvanud seksiisu. Kehas tõuseb sel ajal luteiniseeriva hormooni tase, ka östradiooli tase on kõrge ning need hormoonid tõstavad ka libiidot. Östradiool nimelt tõhustab insuliini toimet, insuliini toimel toodab keha aga rohkem testosterooni, mis on üks seksiisu reguleerivatest hormoonidest. Eksperdid arvavad, et naise keha hormonaalne tase on looduse poolt selliselt paika pandud, et aidata kaasa sellele, et naised oma kõige viljakamal perioodil rohkem seksida tahaksid. Ovulatsiooni ajal on erinevate uuringute andmetel ka naise valulävi kõrgem, lisaks on paljud naised täheldanud, et sel perioodil ostavad nad sagedamini uusi riideid, ehteid ja kosmeetikat, et end atraktiivsemana näidata, mis peaks viljakal perioodi samuti partneri leidmisele kaasa aitama.

Pärast ovulatsiooni hakkab tühi folliikul, kust vabanes munarakk, eritama hormooni progesteroon, mis muudab emaka limaskesta paksemaks ja valmistab emakaseina ette viljastatud munaraku vastuvõtmiseks. Sel perioodil võid sa tunda ennast tujukana, kuna progesteroon soodustab stressihormooni kortisool tekkimist kehas. Kui viljastamist ei toimu, munarakk kärbub ning östrogeeni ja progesterooni kogus kehas langeb menstruatsioonieelsele tasemele. Selles faasis võivad naised kogeda väga erinevaid ja individuaalseid sümptomeid. Sagedamini esinevad neist seljavalu, peavalu, minestamine, isu magusa ja süsivesikuterikka toidu järele, rindade hellus, krambid, veepeetus, väsimus, keskendumisraskused, kergesti ärrituvus, järsud tujumuutused, soovimatus suhelda ja olla pigem üksi ning depressioon. Nende leevendamiseks soovitatakse naistele sageli erinevaid vahendeid, nagu vitamiinide ja mineraalide tarvitamine, massaaž ja aroomiteraapia, kuid oluline on, et enne sümptomite allasurumist oleks naine teadlik tsükli jooksul esinevatest kehalistest ilmingutest ning õpiks füüsiliste sümptomite kõrval pöörama tähelepanu ka muutustele enda seksuaalsuses, spirituaalsuses ja loovuses, mis tsükli jooksul samuti perioodiliselt muutuvad. Nt ühekülgne või vale toitumine, alkoholi tarbimine ja ebapiisav uni seevastu häirivad keha hormonaalset tasakaalu ja muudavad menstruatsioonieelsed sümptomid rängemaks. Seetõttu tuleks nende leevendamiseks otsida esmalt abi tervislikest eluviisidest ning ainult vähestel juhtudel võib vaevuste leevendamiseks olla vaja hormonaalseid vahendeid.

Menstruatsioonieelse faasi järel hakkab emaka limaskest lagunema, irdub kehast ja koos veritsuse algamisega jõuab naine menstruatsiooni faasi, kus tema valulävi on madalam ja järsud tujumuutused võivad jätkuda. Sellega on naine läbinud ühe tsükli ja hakkab taas jõudma ovulatsioonieelsesse etappi.

Kiire elutempo juures võib tunduda, et meil ei ole aega oma tsükli tundmaõppimisega piisavalt tegeleda. Tegelikult on aga oma keha ja tunnete jälgimine, üles märkimine ja analüüsimine äärmiselt oluline, kui soovid olla oma kehaga paremini kooskõlas, teda paremini mõista, loobuda sünteetilistest rasestumisvastastest vahenditest ning liikuda loomuliku viljakusteadlikkuse suunas. Selleks on hea muretseda endale eraldi märkmik või päevik ning võtta igal õhtul 10 minutit, et möödunud päeva meenutada, järgmised punktid üles märkida ja proovida leida korduvaid mustreid oma tsükli päeva ning kehaliste, emotsionaalsete ja vaimsete ilmingute vahel.

1) Esmalt märgi üles oma tsükli päev, alusta nummerdamist menstruatsiooni algusest (1. päev) ja lõpeta viimase päevaga enne järgmist menstruatsiooni.

2) Kindlasti pane kirja märksõnad oma tunnete ja emotsioonide kohta, mida päeva jooksul koged – tundsid sa ennast päeva jooksul enesekindla, õnneliku, väsinud, energilise, suhtlemisalti, hooliva, endassetõmbunu, loomingulise, mõtliku, intuitiivse või rahulikuna? Võid kirja panna ka riiete värvi ja stiili, mida mingi päev kanda otsustad või eelistused konkreetsete tegevuste suhtes.

3) Jälgi ka enda seksuaalsust – kas sa tunned ennast sensuaalsena, armastavana, hingestatuna, erootiliselt, metsikult, mänguliselt, flirtivalt, agressiivselt või hoopis tühjana? Kas sa tundsid ennast vabamalt suheldes pigem nais- või meessoost isikutega? Võid teha märke ka nendele päevadele, mil olid partneriga vahekorras, kuid olulisem on keskenduda enda keha tundma õppimisel oma tunnete olemuse jälgimisele ja seksuaalenergia avaldumisvormidele.

4) Märgi üles ka enda tervislik seisund, sh haigused, valude ja vaevuste esinemine, erilised isud, stressitase.

5) Kirjuta üles ka oma unenägude sisu või emotsioon, mida need sulle jätsid, juhul kui sa neid mäletad. Seda on soovitav teha vahetult pärast ärkamist, sest unenägudes kogetu tuhmub tavaliselt üsna kiiresti.

6) Kui soovid, võid iga päev märkida üles ka kuu faasi, joonistades kas tühja ringi, ühele või  teisele poole avaneva poolringi ja täisringi sümbolid, mille info leiad Internetist või ajalehtedest. Nimelt on juba iidsetest aegadest seostatud naise tsüklit kuu faasidega, mis kestavad umbes sama kaua ja jagunevad samuti neljaks, nagu naise tsükkelgi ning kus ka faaside iseloom on paljuski sarnane (ovulatsioonieelne faas vastab noorkuule, ovulatsioon täiskuule jne).

Joonis x. Näide tsükli ülesmärkimisest nn kuu-ketta meetodil.

Allikas: 
A. Scott. (2012). „How Your Menstrual Cycle Affects Your Behaviour“ – Women`s Health.
1. M. Gray. (2009). „Red moon“.