Skip to main content

Meeste tervis – milline on meeste hormonaalne tsükkel?

Noored mehed tarbivad tavapärasest suuremas annuses rasvu (sh hüdrogeenitud rasvu), soola ja suhkrut ning tihti jääb nende toidulaualt puudu mitmeid olulisi mikrotoitained, mis omakorda võib suurendada erinevate põletike, ülekaalulisuse ja ateroskleroosi riski. Selline protsess võib alata juba küllaltki noores vanuses ning viia mitmete probleemideni vanemas täiskasvanueas. Meestel on tavapärasest suurem valguvajadus ja testosterooni toomine kulutab ära meeste tsingi ja muude toitainete varud.  Stressiga kasvab toitainete vajadus veelgi ning kahjuks ei ole paljude meeste toidulaud nii mitmekesine, et katta kogu nende toitainetevajadus.

Kui mehed jõuavad keskikka, muutuvad stressi ja istuva eluviisi mõjud rohkem tuntavaks, millel on omakorda mõju meeste endokriinsüsteemile. Koos kehva toitumisega pole ime, et mitmed kroonilised haigused ja viljatuse probleemid mõjutavad üha suuremat osa mehi.

Meeste hormonaalne tsükkel

Meestel on samuti hormonaalne tsükkel, kuid see on naiste menstruaaltsüklist väga erinev – nimelt toimub meeste hormonaaltsükkel 24 tunni lõikes. Mehed toodavad kümme korda rohkem testosterooni kui naised ja sellel hormoonil on nende tervisele kõige suurem mõju. Testosteroonitase on kõrgeim hommikuti ning see langeb päeva jooksul1. Sama lugu on teise steroidi – kortisooliga (tuntud kui stressihormoon). Mõlemad avaldavad olulist mõju meeste käitumisele ja enesetundele. Võibolla just see ongi põhjuseks, miks peamised meeste terviseprobleemid nagu erektsioonihäired või väsimus ja letargia avalduvad peamiselt õhtuti.

Seetõttu on ka meeste jaoks hormonaaltsükli tasakaalustamine vajalik, kusjuures siinkohal on väga oluline roll füüsilisel aktiivsusel ja toitumisel. Piisav liikumine võib testosterooni/kortisooli taset tasakaalustada ja seeläbi positiivset toimet avaldada2. Samas liiga palju füüsilist koormust võib kaasa tuua ületreenituse sündroomi, mille käigus testosteroonitase langeb ning kortisooli (stressihormooni) tase tõuseb.

Testosterooni ja östrogeeni suhet reguleerivad mitmed mehhanismid, muuhulgas endrokriinsüsteem, geneetiline eelsoodumus, hormoonidega kokkupuude looteeas, närvisüsteem ja luustik3. Kõige enam mõjutab suguhormoonide regulatsiooni aromataas – ensüüm, mis muudab testosterooni östrogeeniks. Aromataasi aktiivsust mõjutab suuresti toitumine. Kõige hiljutisemad uuringud näitavad, et aktiivse luukoe ja testosterooni tootmise vahel on otsene seos – seda mõjutab otseselt hormoon osteokaltsiin. Huvitaval kombel reguleerib osteokaltsiin ka rasvade ja insuliini ainevahetust, mis selgitab asjaolu, et madala testosteroonitasemega isikud on sageli ülekaalulised. Osteokaltsiini retseptoreid aktiveerivad kõige enam tsink, L-arginiin ja L-lüsiin.


Andropaus

Kui mehed vananevad, toimuvad nende kehas samuti suured hormonaalsed muutused, kuigi need ei pruugi olla nii märgatavad. Andropausi seostatakse eelkõige testosterooni taseme langusega. Üldiselt teatakse, et alates 39. eluaastast väheneb vaba testosterooni ja albumiiniga seotud testosterooni tase 1 % aastas5, kuid prolaktiini, östradiooli ja teiste hormoonide hulk tõuseb.

On leitud, et 90. eluaastaks suureneb 80 % võrra seotud testosterooni hulk, mida hoitakse kehas varuks ning väheneb vaba testosterooni hulk, mida keha saab koheselt kasutada. Selle tõttu muutub ka  testosterooni-östrogeeni suhe östrogeeni liia kasuks, mis soodustab prostate- e. eesnäärmevähi6  ja südame-veresoonkonna haiguste riski7.

Nagu ka menopausi puhul on populaarne arvamus, et testosterooni taseme langus on vältimatu ja see viib keskeakriisi ja/või andropausini. Kuid see teooria ei võta arvesse asjaolu, et testosteroonitaseme langus võib tuleneda ebatervislikest eluviisidest ja haigustest.

Madalat testosteroonitaset võivad mõjutada:

  • Insuliini ainevahetuse häireted. Insuliinresistentsus stimueerib ensüüm aromataasi ja östradiooli toomist, mis omakorda rikuvad ära õige testosterooni-östrogeeni suhte.8
  • Neerupealiste kurnatus. Sellega seotud kortisooli taseme tõus mõjub negatiivselt testosterooni tasemele. Stressi tõttu haktakse testosterooni asemel tootma rohkem kortisooli.9
  • Kilpnäärme ainevahetuse häired. Kilpnäärme ainevahetuse tasakaalustamine võib normaliseerida ka testosteroonitaseme.10
  • Häiritud maksa funktsioon võib viia selleni, et ei toodeta piisavalt androgeenseid prekursoreid (kolesterooli ja skvaleeni), mis on olulised testosterooni tootmisel. Selle tulemusel jäävad muud steroidhormoonid maksas ümber töötlemata, mis omakorda mõjutab testosterooni ja östrogeeni suhet
  • Madal vaba testosterooni tase võib tekkida mitmete ravimite manustamisel ja ülekaalulisuse tulemusel11, ksenoöstrogeenidega kokkupuutel (nt plastikkarbid ja toidunõud), anaboolsete steroidide kasutamisel, alkoholi liigtarbimisel ja krooniliste haiguste korral12.

Hormonaalsüsteemi tasakaalustamine 

Madala testosteroonitasemega seotud probleemide puhul aitab hästi toitumise muutmine, Meeste puhul tuleks jälgida, et testosterooni ja östrogeeni tase oleks paigas. Selle puhul tuleks kindlaks teha, et veresuhkur on tasakaalus, menüüs oleks normaalselt valku ja rohkelt aedvilju. Vähendada tuleks alkoholi tarbimist ja suitsetamist. Kui ülekaalulisus on probleemiks, tuleks ka sellega tegeleda.

Testosterooni tootmine sõltub paljudest toitainetest. Tsink, B5-vitamiin13A-vitamiin14 ja magneesium15  toetavad testosterooni tootmist ja õiget fuktsioneerimist kehas. D-vitamiin reguleerib östrodiooli ja testosterooni tootmist teatud kudedes ning alandab ensüüm aromataasi aktiivsust, mis on seotud östrogeeni liiaga.16,17

  • Beeta-sitosterool parandab nende meeste elukvaliteeti, kellel on prostate suurenemine ning seda läbi verevoolu parandamise18
  • Nõgesejuur vähendab suguhormoone siduva globuliini hulka, vähendab seotud testosterooni hulka ja aromataasi aktiivsust. See omakorda alandab östrogeeni ja tõstab testosterooni taset19
  • Tsink kaitseb testosteroonitaseme languse20ning prostatavähi eest21
  • GLA (gammalinoleenhape), mida leidub kanepiõlis ja -seemnetes ning kurgirohu- ja kuningakepiõlis, vähendab ensüüm aromataas-5 aktiivsust22
  • Stressist tulenev neerupealsete ülekoormatus võib olla üks põhjuseid, miks tekivad endokriinsüsteemi probleemid.  Korea ženšenn on tuntud adaptogeen, mis tõstab energiataset, parandab vaimset võimekust, toimetulekut stressiga ning aitab veresuhkrutaset stabiliseerida.23
  • Fosfatidüülseriin alandab kortisooli taset ja tõstab testosterooni taset.24
  • Jood võib aidata stimuleerida kilpnääret, mis omakorda toetab testosterooli tootmist.
  • Lisaks on oluline toetada ka veresoonte ja prostata kudede tervist, mis võivad suguhormoonide taseme kõikumistest kergesti kahjustada saada. Lükopeen25viinamarjaseemne ekstrakt26 ja E-vitamiin27 on võimsad antioksüdandid, mis neid kudesid kaitsevad.

Meeste viljakus

Meeste viljatuse probleemidel on kolm peamist põhjust:
1. Pretestikulaarsed. Häired munandite fuktsioneerimises võivad endaga kaasa tuua hüpogonadismi – suguelundite aktiivsuse vähenemise, mille tulemusel toodetakse ka vähem suguhormoone.

2. Testikulaarsed. Probleemid sperma kvaliteedi ning sperma hulgaga, mis 30 % juhtudest on teadmata põhjusega.28  L-arginiin osaleb sperma produktsioonis29L-karnitiin mängib olulist rolli nii sperma tootmisel   kui ka selle kvaliteedi säilitamisel30.  Tsink31,32seleen33  ja foolhape34  osalevad spermatogeneesis ning mõjutavad sperma liikuvust, struktuuri ja funktioneerimist. D-vitamiini seostatakse seemnerakkude kvaliteediga35  ja oomega-3 rasvhappeid36 sperma hulgaga. Kalaõlis leiduv DHA toetab sperma strukturaalset moodustumist37 . Q-10 vitamiin parandab sperma kontsentratsiooni, liikuvust ja koostist38 . E-vitamiin võib viljakust parandada, vähendades vabade radikaalide kahjustusi spermarakkudele39 .

3. Posttestikulaarsed. Need on seisundid, mis mõjutavad genitaalsüsteemi, näiteks erektsioonihäired, prostatiit ja teised ejakulatsiooniga seotud probleemid. Südame-veresoonkonna probleemid sageli soodustavad ka erektsioonihäireid. L-arginiin40  ja niatsiin41 suurendavad lämmastikoksiidi hulka, mis on abiks erektsioonihäirete puhul. Oomega-3 rasvhapped ja antioksüdandid aitavad vähendada prostatiidiga seotud põletikke.

Kokkuvõte

Seega- kuidas siis hormoonid mõjutavad meeste tervist? Võib öelda, et sageli soodustavad hormonaalsüsteemi häireid teiste elundkondade probleemid, näiteks insuliinresistentsus, madal kilpnäärme aktiivsus, maksa talitluse häired jms. Samas võib ka hormonaalne tasakaalutus ise muude tervisehäirete kujunemist soodustada ja niimoodi tekib justkui surnud ring. Seetõttu on väga oluline läheneda inimesele tervikuna, võttes arvesse toitumist, liikumisharjumusi, vanust ning konkreetse isiku eripärasid.

11.03 koodiga SULA kogu pood -20%

10-20.11 tehtud tellimused saadetakse välja alates 21.11. Vabandame!