Baasteadmised naise tsüklist

Siit võid leida vastuseid naise viljastumise ja tervisega seonduvatele küsimustele.

Kui Sul tekib edasisi küsimusi, võta julgelt ühendust meie nõustaja Liis Oravaga: liis@viljakusmonitor.ee

Kui ruttu ma võin rasedustesti teha?

Miks minu menstruatsioon hilineb?

Mis on loomulik pereplaneerimise meetod? Mis on viljakusteadlikkuse meetod?

Kas ma võin menstruatsiooni ajal vahekorras olles rasedaks jääda?

Millised on rasestumisvastaste pillide kõrvaltoimed?

Kuidas teada, et oled rase?

Millal olen ma kõige viljastumisvõimelisem?

Millal mul ovulatsioon toimub?

 

Kui ruttu ma võin rasedustesti teha?

 

Kodused rasedustestid on mõeldud rasedushormooni, kooriongonadotropiini (hCG), tuvastamiseks naise uriinis. Mõned rasedustestid on tundlikumad kui teised ning on seega võimelised hormooni varem tuvastama.

Rasedustesti tundlikkuse mõõtmiseks kasutatakse ühikut mIU/ml. Rasedustestide tundlikkus varieerudes 10mIU/ml-st kuni 40 mlU/ml-ni. Mida madalam on number, seda tundlikum on test ja seda varem saad rasedust määrata.

1

Kui teed testi liiga vara, ei pruugi Sinu hCG tase olla piisavalt kõrge, et rasedustest saaks seda tuvastada ning testi tulemus võib olla negatiivne, isegi kui oled tegelikult siiski rase. Rusikareegliks on testida kaks nädalat peale ovulatsiooni või päeval, kui Sul peaks olema menstruatsioon. Kui saad negatiivse testitulemuse, kuid kahtlustad siiski, et oled rase, võiksid testi teha uuesti kolm päeva hiljem. Selleks ajaks peaks hCG tase olema piisavalt tõusnud, et rasedustest seda kindlaks suudaks teha.

Kui planeerid rasestumist, saab Daysy aidata Sul välja arvutada ovulatsioonipäeva ehk parima päeva rasestumiseks. Daysy annab Sulle teada ka võimalikust rasedusest. Vaata lähemalt Daysy beebiplaneerimise sektsiooni.

 

Miks minu menstruatsioon hilineb?

 

Ilmselt on enamus naisi oma elus kogenud menstruatsiooni hilinemist või ärajäämist. Esimene mõte, mis sellisel juhul pähe torkab, on võimalik rasedus. Sellegipoolest võib menstruatsiooni hilinemisel või ärajäämisel olla ka mitmeid teisi põhjuseid.

2

Oluline kaalukaotus või intensiivne füüsiline koormus

Suur kaalukaotus võib põhjustada ovulatsiooni hiljaksjäämise või mõneks ajaks ärajäämise. See on looduse viis vältida rasedust ajal, mil Sinu keha ei ole selleks valmis. See on nagu kaitsemehhanism, mis läheb käiku seniks, kuni Sinu keha on piisavalt tugev ja hormonaalne tasakaal taastunud. Kui Sinu kaal normaliseerub, peaksid menstruatsioonid jälle tavapäraselt jätkuma. Väga intensiivne füüsiline koormus võib olla teiseks põhjuseks, miks Sinu tsükkel muutub. Kui pingutad rohkem kui tavaliselt ja treenid maratoniks või muuks suuremaks spordivõistluseks, siis võib see põhjustada menstruatsiooni hilinemise või ärajäämise. Selline stressiseisund Sinu kehas viib alla östrogeenitaseme, mis takistab omakorda emaka limaskestal paksenemast. Seega jääb menstruatsioon ära.

Stress

Kõik naised on oma elus teatud perioodidel kogenud stressi. See võib olla seotud töö, eraelu või muu sarnasega. Sellega seoses võib stress mõjutada hüpotaalamust – Sinu aju osa, mis mängib hormoonide tootmisel tähtsat rolli. Stress võib seega põhjustada menstruatsiooni hiljaks- või ärajäämist.

Kilpnäärme probleemid

Sinu kaelapiirkonnas asuv kilpnääre reguleerib kogu keha ainevahetust. Lisaks sellele mõjutab kilpnääre ka teisi piirkondi, et Sinu keha protsessid normaalselt toimiksid. Kui Sul esineb seoses kilpnäärme tööga probleeme, siis võib see mõjutada ka Sinu tsüklit. Kui kahtlustad, et Sul esineb kilpnäärme funktsioonihäireid, peaksid pöörduma arsti poole, kes teeb analüüsidega kindlaks, kas see võib olla põhjuseks Sinu menstruatsiooni hilinemisele.

Haigus

Kas oled ehk viimasel ajal külmetanud? Gripp ja külmetushaigused võivad põhjustada ovulatsiooni edasilükkumist, mis võib põhjustada menstruatsiooni hilinemist. Olenevalt põetud haiguse pikkusest võib menstruatsioon edasi nihkuda paarist päevast paari nädalani.

Uute ravimite võtmine

Teatud ravimid võivad mõjutada Sinu hormonaalset tasakaalu ning seega põhjustada menstruatsiooni hiljaks- või ärajäämist. Peaksid küsima oma raviarstilt, kas ravimid, mida oled hakanud tarvitama, võivad hormonaalset tasakaalu mõjutada. Samuti võib rasestumisvastaste pillide kasutamise lõpetamise järgselt minna teatud aeg selleks, et Sinu tavaline tsükkel taastuks.

Üldiselt peetakse siiski „normaalseks“, kui Sul jääb ära 1-2 menstruatsiooni aastas. Sellegipoolest peaksid Sa arstilt nõu küsima, kui Sinu menstruatsioon on ära jäänud rohkem kui 2 kuud järjest ja Sul on üldiselt olnud regulaarne tsükkel.

 

Mis on loomulik pereplaneerimise meetod? Mis on viljakusteadlikkuse meetod?

 

Loomulik pereplaneerimise meetod (inglise k. Natural Family Planning ehk NFP) või viljakusteadlikkuse meetod (inglise k. Fertility Awareness Method ehk FAM) võimaldab naisel tuvastada menstruaaltsüklis päevad, mil rasestumine on kõige tõenäolisem. Paljud naised kasutavad seda meetodit just rasestumiseks, kuid see on usaldusväärne viis ka rasedusest hoidumiseks. Loomulik pereplaneerimise meetod ning viljakusteadlikkuse meetod ei ole päris sama, mis kalendermeetod, kuigi neid aetakse tihti segamini.

Loomulik pereplaneerimise meetod ja viljakusteadlikkuse meetod on sarnased, aga siiski esineb üks peamine erinevus. Loomuliku pereplaneerimise meetodit praktiseerivad sageli katoliku usku naised, kes hoiduvad seksuaalelust päevadel, mil on kõige suurem tõenäosus rasestumiseks. Viljakusteadlikkuse meetodi puhul aga kasutatakse viljastumisvõimelises faasis barjäärimeetodit nagu näiteks kondoomid. Mõlemad meetodid töötavad naise unikaalse tsükli rütmi järgi, et määrata kindlaks viljastumisvõimelised päevad ning päevad, mil naine ei ole viljastumisvõimeline.

Kalendermeetod (või ka rütmimeetod) eeldab, et igal naisel on 28-päevane tsükkel ning paneb viljastumisvõimelised päevad paika baseerudes ainult esimesele menstruatsioonipäevale. Kuna enamustel naistel ei ole siiski standardset 28-päevast tsüklit, siis ei ole see meetod efektiivne. Kuna Eestis ei ole termin „viljakusteadlikkuse meetod“ veel levinud, siis kasutame Daysy kontekstis loomuliku pereplaneerimise meetodi terminit, mida on mõnel pool loetud ka bioloogiliseks meetodiks.

3

Viljakusteadlikkuse meetodi puhul salvestatakse menstruatsioonide kohta käiv info. Lisaks jälgitakse keha basaaltemperatuuri ning tsükli jooksul emaka limaskestas aset leidvaid muutuseid, mis väljenduvad tupe-eritiste konsistentsi muutuses. Mida lähemal ovulatsioonile, seda liimjamaks muutub erituv lima. Basaaltemperatuur on keha madalaim temperatuur, mis saavutatakse peale pikemat puhkeperioodi, mistõttu on seda kõige efektiivsem mõõta esimese asjana hommikul.

Parim aeg rasestumiseks on ovulatsioonipäeval, kui emaka limaskest on spermale kõige vastuvõtlikum. Lima muutub selgemaks, venivaks ja vedelaks nagu munavalge, hõlbustades spermitsiidide liikumist.

4

Peale munaraku vabanemist munasarjadest munajuhasse tõuseb naise kehatemperatuur umbes 0,5°C võrra. Temperatuur jääb mõneks ajaks kõrgemaks ning vahetult enne järgmist menstruatsiooni langeb. Kui munarakk saab viljastatud, püsib kehatemperatuur kõrgemal tasemel terve esimese trimestri jooksul.

Seemnerakud suudavad naise suguteedes ellu jääda maksimaalselt viis päeva. Seega viis päeva enne ovulatsiooni loetakse samuti kriitilisteks päevadeks paaridele, kes soovivad rasedust vältida. Nendel päevadel peaks kasutama barjäärimeetodeid nagu näiteks kondoom, et vältida soovimatut rasedust.

Mõned viljakusmonitorid nagu näiteks Daysy saavad viljakusteadlikkuse meetodiga olla usaldusväärselt abiks viljastumisvõimeliste ja mitteviljastumisvõimeliste päevade väljaselgitamises. Sel viisil ei pea naine pidama arvet oma basaaltemperatuuri üle, vaid seda mõõdab tema eest Daysy.

Kas ma võin menstruatsiooni ajal vahekorras olles rasedaks jääda?

 

Munaraku vabanemine munajuhasse toimub umbes 14. tsükli päeval. Enne munaraku vabanemist emaka limaskest pakseneb, et olla valmis viljastumiseks. Kui munarakku ei viljastata peale ovulatsiooni 24 tunni jooksul, siis uhutakse munarakk emakast välja 14 päeva hiljem ning seda protsessi tunneme me menstruatsioonina. Nii moodustub keskmine, 28-päevane tsükkel. Enamusel naistel kestab menstruaaltsükkel 28-34 päeva ning menstruatsiooni kestus on 2-7 päeva. Kõik naised on erinevad ja tsükli pikkused võivad varieeruda. 28-päevase tsükli korral ei ole rasestumine menstruatsiooni ajal seega võimalik.

Nagu eelnevalt mainitud, võivad tsükli pikkused varieeruda ja mitte kõigil naistel ei ole 28-päevane tsükkel. 24-päevase tsükli- ja 7 päevase menstruatsiooniga naine võib olla vahekorras menstruatsiooni viimasel päeval, ovulatsioon võib toimuda mõni päev hiljem ning ta võib jääda rasedaks. Kuna seemnerakud on võimelised ellu jääma 5 päeva,  on rasedus sellise suhteliselt erandliku stsenaariumi puhul seega siiski võimalik.

Kõik sõltub naise individuaalse tsükli pikkusest. Kui Sinu tsükkel on vähemalt 28 või rohkem päeva pikk, ei saa Sa menstruatsiooni ajal rasestuda.

 

Millised on rasestumisvastaste pillide kõrvaltoimed?

 

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid nagu pillid, rõngas, plaaster, süstid või implantaat võivad endaga tihti kaasa tuua mitmeid kõrvalmõjusid. Kuigi paljud neist kategoriseeritakse „kontrollitavateks ja mitte-ohtlikeks“, võib siiski esineda ka tõsiseid juhtumeid, mis on viinud isegi surmani.

5

Kõige sagedasemad hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kõrvalmõjud on:

  • Rindade tundlikkus
  • Iiveldus
  • Peavalu
  • Kaalutõus
  • Meeleolu kõikumine
  • Libiido langus
  • Suurenenud tupevoolus
  • Vaheveritsus

Ülalmainitud sümptomid võivad olla piisav põhjus, et valida alternatiivne raseduse vältimise vahend. Samas otsustavad paljud naised nende süptomitega kahjuks leppida. Mõned süptomid võivad aga olla ka eluohtlikud ning mõjutada tugevalt naise elukvaliteeti. Eluohtlikeks kõrvalnähtudeks võib olla:

  • Trombide teke
  • Kopsuemboolia
  • Insult
  • Nägemishäired
  • Depressioon
  • Migreen

Hoolimata sellest, et miljonid naised maailmas kasutavad hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, peaksid Sa meeles pidama, et need on retseptiravimid, mis võivad Sinu keha toimimist tugevalt mõjutada. Daysy pakub usaldusväärset meetodit raseduse vältimiseks ilma kõrvalmõjude ja terviseriskideta. Loe Daysy kohta ja otsusta, kas ta võiks Sulle sobida!

 

Kuidas teada, et oled rase?

 

6

Rasedust saab kindlaks teha vereproovi või koduse rasedustestiga. Koduste rasedustestide vastused võivad mõnel juhul ka valeks osutuda, kuid annavad siiski 99% juhtudest usaldusväärse vastuse.

Sageli hakkab naine tundma muutusi oma kehas nädal peale viljastumist. Sel ajal on veel liiga vara teha tavalist rasedustesti, mis mõõdab uriinis rasedushormooni (hCG) taset. Naised, kes tunnevad oma keha, suudavad tihti ise muutused ära tunda.

Raseduse esimesteks tundemärkideks võivad olla suurenenud rindade- ja lõhnatundlikkus ning väsimus. Väsimus võib aegsasti tekkida kõrge progesterooni taseme ning madalama veresuhkru ja vererõhu tõttu.

Järgnevateks sümptomiteks võivad olla krambid ja veretäpid aluspükstel. Neid sümptomeid aetakse tihti segamini menstruatsioonieelsete sümptomitega. Menstruatsiooni ärajäämine mõni nädal hiljem võib olla järgmine märk rasedusest. Nüüd võib rasedustest olukorda selgust tuua.

Hommikune iiveldus kaasneb tihti rasedusega esimese trimestri ajal, kuid see ei alga tavaliselt enne kui paar nädalat peale viljastumist. Kuigi seda kutsutakse hommikuseks iivelduseks võib see tunda anda ükskõik mis ajal päevast. Tihti kutsub iivelduse esile mõni tugevam lõhn.

Paljudel naistel esineb raseduse varajases staadiumis lisaks veel meeleolu muutusi, peavalu, peapööritust ning kõhukinnisust.

Viljakusmonitorid nagu Daysy suudavad samuti alates viiendast päevast rasedust tuvastada.

Kui Sul esinevad kõik või mõni ülalmainitud sümptomitest, on suur tõenäosus, et võid olla rase. Tee kodune rasedustest ning pöördu arsti poole.

 

Millal olen ma kõige viljastumisvõimelisem?

 

Laste saamiseks on oluline teada, millal on kõige suurem tõenäosus rasestumiseks. Parim viljastumisaeg on otseselt seotud ovulatsiooniga ning see eeldab, et naine tunneb hästi oma tsüklit.

Naine on kõige viljastumisvõimelisem viis päeva enne ovulatsiooni. Ovulatsiooni möödudes pole rasestumine võimalik. Seemnerakkude eluea pikkus naise munajuhades on kuni viis päeva ning seetõttu peetakse viit päeva enne ovulatsiooni kõige paremaks viljastumisajaks.

Kui tsükkel on 28. päeva pikkune, toimub ovulatsioon umbes 14. päeval. Kuna tsükli pikkused varieeruvad, võib ovulatsioon leida aset tsükli 10. ja 21. päeva vahel või isegi hiljem. Viljakusteadlikkuse meetod aitab Sul teada saada, millal Sa oma individuaalses tsüklis viljastumisvõimeline oled. Kui tavaline ülesmärkimise meetod lubab Sul oma ovulatsioonipäeva välja arvutada, siis Daysy teeb selle töö ära Sinu eest. Nii väldid inimlikke vigu ning saad teada, millal on kõige „õigem“ aeg tegutsemiseks. Väike tõus naise basaaltemperatuuris, mida mõõdetakse hommikuti kohe peale ärkamist, näitab ära, millal ovulatsioon toimub.

Kui soovid saada rohkem infot selle kohta, kuidas Daysy abil rasestumisvõimalust suurendada, loe läbi soovitused beebi planeerimise sektsioonis.

 

Millal mul ovulatsioon toimub?

 

Ovulatsioon leiab aset, kui küps munarakk vabaneb munasarjast munajuhasse ning on viljastumiseks valmis. Vabanenud munarakk liigub läbi munajuhade emakasse. Kui munarakku ei viljastata emakasse jõudmise ajaks, uhutakse see menstruatsiooniga välja.

Õpikud väidavad, et keskmise, 28-päevase tsükli korral toimub ovulatsioon umbes tsükli 14. päeval. Esimest menstruatsioonipäeva loetakse tsükli esimeseks päevaks. Kuid mitte kõigil naistel ei ole 28-päevane tsükkel. Ovulatsioon võib toimuda 10. ja 21. päeva vahel või isegi hiljem. Selgitamaks välja oma isiklik ovulatsioonipäev, pead Sa oma menstruaaltsüklit väga hästi tundma. Kohe peale ovulatsiooni toimumist muutub kehatemperatuur ligikaudu 0,5°C kõrgemaks, seega saad Sa selle muutuse oma basaaltemperatuuri kaardistamise käigus ära määrata. Selline kaardistamine nõuab aega ja täpsust. Siin saabki Sulle appi tulla viljakusmonitor Daysy, kes teeb kaardistamise Sinu eest ära ning annab Sulle ovulatsioonist teada 99.3% täpsusega.

© - Teemant